3 research outputs found
Valvekaameratel põhineva inimseire täiustamine pildi resolutsiooni parandamise ning näotuvastuse abil
Due to importance of security in the society, monitoring activities and recognizing specific
people through surveillance video camera is playing an important role. One of
the main issues in such activity rises from the fact that cameras do not meet the resolution
requirement for many face recognition algorithms. In order to solve this issue,
in this work we are proposing a new system which super resolve the image. First,
we are using sparse representation with the specific dictionary involving many natural
and facial images to super resolve images. As a second method, we are using deep
learning convulutional network. Image super resolution is followed by Hidden Markov
Model and Singular Value Decomposition based face recognition. The proposed system
has been tested on many well-known face databases such as FERET, HeadPose, and
Essex University databases as well as our recently introduced iCV Face Recognition
database (iCV-F). The experimental results shows that the recognition rate is increasing
considerably after applying the super resolution by using facial and natural image
dictionary. In addition, we are also proposing a system for analysing people movement
on surveillance video. People including faces are detected by using Histogram of Oriented
Gradient features and Viola-jones algorithm. Multi-target tracking system with
discrete-continuouos energy minimization tracking system is then used to track people.
The tracking data is then in turn used to get information about visited and passed
locations and face recognition results for tracked people
Kliimamuutuste ABC: põhjused, mõjud, lahendused. Teaduspõhine õppematerjal kliimamuutustest
Kliimamuutused kujutavad endast ökosüsteemidele ja inimestele suurt ohtu. Teadus on selge: me
peame tegutsema, et inimtekkelistest kliimamuutustest tingitud riske vähendada. Siin astub vahele
aga kliimamuutustealase kirjaoskuse laialdane puudumine Eestis. Kliima kirjaoskus lihtsalt seletatuna, sisaldab endas mõistmist, kuidas kliima mõjutab mind ja kogu ühiskonda, aga ka seda, kuidas
mina ja meie mõjutame kliimat. Selles sisaldub ka arusaam kuidas vähendada kliimamõju (ehk kliimamuutusi leevendada) ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele (ehk kliimamuutustega
kohaneda).
Eesti inimeste suur kliimaskeptilisus püstitab väga suured tõkked kliimamuutustega kohanemiseks
ja nende leevendamiseks. Tegutsemiseks ei piisa üksnes teadmistest, vaid tarvis on ka teadmistele
tuginevaid väärtusi, hoiakuid ning oskusi. Siit tulebki vajadus selge riikliku poliitika järele, kuidas
inimesi kliimamuutuste vallas harida.
Euroopa majanduspiirkonna rahastatavas projektis „KLIIMATEADLIK - Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ keskendume kliimahariduse edendamisele Eestis. Teeme seda nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses, et suurendada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalikke pädevusi.
Meie eesmärk on luua Eestis kliimamuutuste haridusprogramm, mis hõlmab kõiki haridustasandeid.
Selleks arendame haridusstrateegiaid, loome õppematerjale ja toetame õpetajaid.
Esiteks selgitasime välja praeguse kliimahariduse olukorra. Vaatasime läbi riikliku õppekava ning
ainekavad. Selgus, et kliimamuutusi käsitletakse iseseisva teemana ainult mõningates loodusainetes. Kuid siingi tutvustatakse kliimat ekslikult kui pelgalt üht osa kohalikest keskkonnatingimustest.
Puudub globaalse kliimasüsteemi terviklik käsitlus, mistõttu on kliimamuutuste teemade teistesse
ainetesse lõimimine keeruline.
Järgmine samm oli õpetamise olukorra väljaselgitamine. Analüüsisime Eestis kasutatavaid õpikuid
ja korraldasime õpetajate küsitluse. Selgus, et kahjuks ei sisalda kooliõpikud tänapäevast teaduslikku arusaama kliimamuutustest. Õppematerjalides puuduvad selgitused kliimamuutuste põhjuste
ja mõjude kohta. Pealegi ei käsitleta üldse kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist. Õpetajate
küsitlus andis ühelt poolt väga positiivse vastukaja, sest valdav osa õpetajatest pidas kliimamuutusi
oluliseks teemaks ning oli ka nõus end neil teemadel harima. Teiselt poolt kurdavad õpetajad, et puudu on tänapäevased eestikeelsed õppevahendid kliimamuutuste käsitlemiseks. Eriti just mitteloodusainete õpetajad nendivad, et neil puuduvad teadmised, kuidas kliimaprobleeme õppesse lõimida.
Projekti KLIIMATEADLIK esimene õppevahend „Kliimamuutuste ABC“ püüab neid tühikuid täita. Siin
on kokku võetud tänapäevased teaduspõhised arusaamad kliimamuutustest. Õppematerjal tugineb
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja teiste organisatsioonide kliimaraportitele, kus
on sünteesitud eelretsenseeritud kliimateadust. Õppematerjal hõlmab kliimamuutuste põhjuseid ja
mõjusid koos kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega. Õppevahendi lõid projektipartnerid
ühistöös ning seda katsetati 2023. aasta märtsis neljal koolitusel Tartus, Pärnus, Narvas ja Tallinnas,
samuti Moodle’i e-õppekeskkonnas.
„Kliimamuutuste ABC“ on kättesaadav kõigile huvilistele projekti KLIIMATEADLIK õppevahendite
lehel kliimatarkused.ut.ee. See on mõeldud kogu Eesti rahvale. Õppevahend sisaldab mõtlemapanevaid ülesandeid, videoid ning kokkuvõtlikku teksti, milles on rohkelt viiteid. Teksti saab ka soovi
korral välja printida.
Suur tänu kõigile, kes on selle õppevahendi valmimisel kaasa löönud. Rõõmsat õppimist!
Kliimateadlik muudab ühiskonda, mitte kliimat.
Piia Post ja Velle Toll. September 2023Trükis valmis projekti “Kliimateadlikkus koolist ühiskonda:
laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude
vähendamiseks” raames.Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna
Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutuste
leevendamine ja nendega kohanemine“ avatud taotlusvoorust
„Kliimateadlikkuse suurendamine
Developing and testing the coil winder for ESTCube-1
Eesti Tudengisatelliidi projekt alustas 2008. aasta suvel Tartu Ülikoolis eesmärgiga edendada
kosmosetehnoloogiaalaseid teadmisi. Projektist on välja kasvanud Tartu Ülikooli, Tallinna
Tehnikaülikooli, Helsingi Ülikooli, Saksa kosmoseagentuuri ja Eesti Lennuakadeemia tudengite
täismõõduline rahvusvaheline koostöö. Projekti abil on õpilastel võimalik omandada olulisi
praktilisi kogemusi teadustöö realiseerimisel ning projekti arendamisel algusest lõpuni.
ESTCube-1 satelliit on esimene Eesti Tudengisatelliidi projekti raames arendatav satelliit.
ESTCube-1 põhineb Cubesat standardil, mille töötas välja Kalifornia Riiklik Polütehniline
Ülikool (California Polytechnic State University – Cal Poly) koostöös Stanfordi Ülikooliga.
Standard on mõeldud peamiselt tudengisatelliitide projektideks ja see võimaldas muuta
satelliitide ehitamise ja üleslaskmise palju odavamaks ning kättesaadavamaks.
Selle bakalaureusetöö eesmärgiks on konstrueerida automatiseeritud elektromagnettõukurite
kerija, selle arendamine, riistvaraliste ja tarkvariliste nõuete koostamine. Tõukurid on vajalikud
ESTCube-1 satelliidi asendi määramise ja kontrolli süsteemis (ADCS – Attitude Determination
and Control System).
Antud lõputöö jaguneb viieks peatükiks. Esimene peatükk kirjeldab satelliidi asendi määramise
ja kontrolli süsteemi eesmärki. Teises peatükis seletatakse lahti elektromagnettõukurite
tööpõhimõte. Kolmandas peatükis käsitletakse loodud seadmele esitatud nõudeid ning tuuakse
seadme tööpõhimõtte kirjeldus. Tehniline informatsioon loodud elektromagnettõukurite
kerimisseadme kohta on leitav neljandast peatükist ning kõige lõpuks on viiendas peatükis antud
seadme ning keritud tõukurite testimisenõuded